5 soovitust koolituse efektiivsemaks muutmiseks

2021.-2022. aastal lõime koos Grete Arroga Tallinna Ülikoolist oma Zero Waste koolitaja koolitusprogrammi*, mida nüüd pakume ka kõigile kestlikkuse valdkonna ekspertidele. Meenutan siinkohal neid uusi õppimisi, mis mind toona (kui juba pidasin end kogenud koolitajaks) üllatasid ja minu enda koolitamisviise täielikult muutsid.

Autor: Kadri Kalle, ZWEE haridusprogrammide juht

1 – See, kes räägib, see õpib

Kui järele mõelda, kõlab see ilmselgelt. Loomulikult õpib kõige rohkem see, kelle aju aktiivselt töötab ja kaasa mõtleb, olgu see siis arutelu või ülesanne. Siiski olen avastanud end ka oma töötubades peamiseks kõnelejaks, sest “ma pean neile ju vajalikku infot andma”. Peame meeles pidama, et aju ei ole diktofon, see ei salvesta infot pelgalt kuulates. Lihtsalt kuulamine (või vaatamine) ei ole õppimine. Sellest saab õppida ainult siis, kui on mingi ülesanne, probleem, küsimus, mis vajab läbitöötamist, lahtimõtestamist, seostamist ja alles siis on lootust, et see uus info leiab tee pikaajalisesse mällu.

❓ Kes Sinu töötubades kõige rohkem räägib?

2 – Õppimine ei pea olema lõbus ja meelelahutuslik

See võib tunduda vastuoluline ajal, mil kõike tuleb muuta mänguliseks, lõbusaks ja värviliseks. Õigemini öeldes: õppimine VÕIB olla lõbus ja meelelahutuslik, kuid õpitegevuse põhieesmärk ei ole seda õppijatele pakkuda. Peamine asi, mida õpitegevus peab pakkuma, on õppijatele mõttepingutuse loomine ja see ei ole alati lõbus. See võib olla isegi väsitav, masendav, raske. Lõbu ja mängud on midagi, mis võib nii koolitaja kui ka õppijate tähelepanu õpitegevuse põhieesmärkidelt kõrvale juhtida. See võib tekitada tunde, et kõik läks nii hästi ja õppijatel oli tore, kuid lõppkokkuvõttes on õppimine aju jaoks töö ja see peaks olema meie kui koolitajate peamine eesmärk. Oluline on siinkohal ka mainida, et mõttepingutuse loomisel peaksid õppijad end õpitegevuses alati emotsionaalselt turvaliselt ja kindlalt tundma.

❓ Kuidas luua oma õppijatele õiget mõttepingutust?

3 – Õppijate kiitus koolitajale ei tähenda tingimata, et õpetamine oli tõhus

See on tugevalt seotud eelmise punktiga. Muidugi meeldib meile kõigile kuulda kiitust ja seda, et meie õpetamine oli meeldiv. Kuid see võib meid ka kõrvale juhtida sellest, mis on õpetamise tegelik eesmärk: õppida midagi uut. See võib tähendada vanadest uskumustest lahti laskmist ja see ei ole alati nauditav. Jällegi, õppijate kiitus VÕIB tulla koos millegi õppimisega, kuid see ei ole õppimise näitaja. Inimesed saavad lõbutseda ilma absoluutselt midagi uut õppimata või lihtsalt tundes õppimise illusiooni (tunne, et oleme midagi õppinud, kuid tegelikult see meie pikajalisse mällu ei salvestu). Seega on õppijate küsimine, kas neile meeldis meie töötuba või mis neile kõige rohkem meeldis, õppimise hindamise seisukohalt üsna kasutu.

❓ Kuidas tavaliselt hindad, kas Sinu õppijad õppisid midagi?

4 – Samad õpetamise põhimõtted kehtivad kõikidele sihtrühmadele ja vanustele

Üks peamisi asju, mida ma meie programmi loomise alguses küsisin (ja mida paljud meie koolitustel osalejad küsisid), on see, kuidas valida erinevatele sihtrühmadele õigeid õpetamismeetodeid. Ja kuigi me peame 5-aastaste ja 50-aastaste jaoks valima teistsuguse taktika, on aluspõhimõtted mõlema jaoks samad. Näiteks, sõltumata inimeste vanusest või erialasest taustast, peaksime võimalikult palju esmalt tundma õppima nende eelteadmisi, et saaksime oma õpetamise teemad sellega siduda. Samuti peab iga õppija tundma, et teda võetakse kui kasvuvõimelist inimest. Meie õpitegevus peaks lähtuma nendest põhimõtetest ja alles seejärel lisama sinna konkreetsete meetodite kihi, mis on nende põhimõtete elluviimiseks kõige sobivam. Ja seoses punktiga number 2 ei pea need meetodid olema midagi uut ja põnevat. Näiteks selleks, et inimesed tunneksid end aktsepteerituna, peame neid lihtsalt korralikult kuulama.

❓ Mille põhjal Sina tavaliselt oma töötubade meetodeid valid?

5 – Tõhus õpetamine tähendab pidevat tegutsemist oma kogemuste ja harjumuste vastu

See võtab kokku enamiku asjadest, mida selle 2 aasta jooksul õppisin. Üks korduvaid uurimustulemusi hariduspsühholoogias on see, et tõhus õppimine ei ole sageli intuitiivne, mis tähendab, et see, mida me tunneme, on tõhus õppimisviis, ei vii tegelikult pikaajalise õppimiseni. Lisaks on enamasti meie endi õpikogemus nii kooliajast kui tihti ka koolitustelt vastupidine sellele, mida teadus õpetajatele, koolitajatele soovitab. Nagu näiteks see, et õpitegevuses on tõhusam teha praktikat enne ja teooriat pärast. Alguses võib see tunduda üsna kummaline, kuid paljud uuringud näitavad, et see on tõhusam kui klassikaline kõigepealt-teooria-siis-praktika. Kuid kõige raskem pole mitte nende mitteintuitiivsete asjade teadmine, vaid ka nende põhjal tegutsemine. Sest tean omast käest kui palju aega mul endal kulus, et neid asju oma koolitustel päriselt rakendama hakata ja ma vahel võitlen endiselt harjumusega teha asju nii, nagu ma neid varem tegin.

❓ Kui palju Sina enda õpetamispraktikaid kahtluse alla sead ja analüüsid? Ja mille põhjal seda analüüsid?

Viimase asjana peame koolitajatena esitama endale ausa küsimuse: kas me tahame õppijate ees seistes eelkõige särada ja näidata oma ekspertteadmisi või aidata õppijatel uusi asju mõista? Teisisõnu: kas õppijad on koolitusel meie jaoks või oleme meie seal nende jaoks? Sest see määrab ära, mida me oma õpitegevustes teeme.

Antud postituses toodud mõtted tuginevad kõik erinevate psühholoogide aastatepikkusel teadustööl. Rohkem saab neist lugeda meie Zero Waste koolituskäsiraamatust.

Soovid oma koolitusoskused viia järgmisele tasemele? Registreeri end meie järgmisele koolitaja koolitusele.

*Koolitus sai loodud BEZWA projekti (Building a European Zero Waste Academy) raames – see oli Erasmus+ rahastatud koostöö viie organisatsiooni vahel eesmärgiga luua tugev haridusraamistik, mis toetab Euroopa jäätmeteta majandavate linnade liikumist. Projektipartnerid olid Zero Waste Europe, Ekologi brez meja, Eesti Maaülikool ja Tallinna Ülikooli, projektikoordinaator oli Zero Waste Estonia (toonane Teeme Ära SA).