Kas tead, mis on Zero Waste hierarhia?

Zero Waste hierarhia ja Euroopa Liidu jäätmehierarhia pakuvad mõlemad raamistikke jäätmekäitluse prioriteetide seadmiseks, kuid nende rõhuasetused on erinevad.

EL-i jäätmehierarhia keskendub viiele astmele: vältimine, korduskasutuseks ettevalmistamine, ringlussevõtt, energia taaskasutus ja kõrvaldamine. Zero Waste hierarhia on detailsem ja järgib ringmajanduse põhimõtteid, lisades algusse “keeldumise, ümbermõtestamise ja disaini muutmise” ning rõhutades jääkprügi käitluse optimeerimist enne kõrvaldamist.

Püramiidide erinev asetus peegeldab ka nende prioriteete: jäätmeteta majandamise vallas tahame näidata, et rõhk on jäätmetekke vältimisel ja jäätmete kõrvaldamise minimaliseerimisel.

Zero Waste hierarhia püramiidi osade selgitus, alustades eelistatuimast:

Keeldumine, ümbermõtestamine, disaini muutmine

Keeldume sellest, mida me ei vaja, ning muudame oma tootmis- ja tarbimisviise, muutes ärimudelid, tooted ja pakendid, et vähendada ressursikasutust ja jäätmeteket.

Vähendamine ja korduskasutus

Vähendame jäätmete kogust, toksilisust ja ökoloogilist jalajälge ja toetame mistahes toiminguid, mille käigus kasutatakse tooteid või komponente, mis ei ole jäätmed, uuesti samal eesmärgil, milleks need loodi.

Korduskasutuseks ettevalmistamine

Need on kontroll-, puhastus või parandustegevused, millega jäätmeteks muutunud tooteid või tootekomponente valmistatakse ette kasutamiseks selliselt, et neid korduskasutatakse ilma mis tahes muu eeltöötluseta.

Ringlussevõtt, kompostimine, anaeroobne kääritus

Kvaliteetse materjali taaskasutamine liigiti kogutud jäätmevoogudest.

Materjalide taaskasutus ja keemiline taaskasutus

Tehnoloogiad segaolmejäätmetest taaskasutatud väärtusliku materjali tootmiseks keskkonnaohutul viisil.

Jääkprügi käitlus

Segaolmejäätmed või nende töötlemisjääk, mida ei saa taaskasutada, stabiliseeritakse enne prügilasse ladestamist bioloogiliselt või muul moel.

Vastuvõetamatu

Valikud, mis ei võimalda materjalide taaskasutust, millel on suur keskkonnamõju, mis tekitavad lukustusefekti ning ohustavad üleminekut jäätmeteta majandamisele: jäätmetepõletus energia tootmiseks, koospõletus, plastist kütuse valmistamine, stabiliseerimata jäätmete prügilasse ladestamine, gaasistamine, pürolüüs, jäätmete ulakaadamine, avalik põletamine ja prügistamine.

Kõige paremad on jäätmed, mis jäävad tekitamata.

Niisiis on oluline sekkumine jäätmete tekkimise etapis, et ennetada selliste jäätmete käitlemist, mida üldse ei peakski olemas olema. Näiteks toidujäätmete teket sööklates, restoranides, hotellides, haiglates ja kodumajapidamistes saab vähendada sobivate koolituste, stiimulite ja hankepoliitikaga. Pakendivabad poed ja turud aitavad vältida pakendite kasutamist ja toidujäätmete teket, pakkudes samas värsket toitu. Enamik ühekordseid pakendeid on tarbetud ja linna tasandil ellu viidud õige sekkumise abil saab neid lihtsasti asendada. Ühekordsed kohvitopsid, kaasaostetava toidu pakendid, plastist veepudelid ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud joogikõrred on vaid mõned näited esemetest, mida on võimalik asendada lahendustega, mis jäätmeid ei tekita.

Kohalikul omavalitsusel on samuti oluline roll, aidates luua näiteks korduskasutatavate mähkmete teenuseid ning jookide ja toiduainete täitesüsteeme. Kestvuskaupade puhul, nagu elektroonikaseadmed, mööbel või rõivad, on oluline edendada parandamist ja korduskasutust nii traditsiooniliste keskuste kui internetiplatvormide kaudu. Avalike hangete ostujõu kasutamine turu muutmiseks, paberivabade kontorite edendamine ning materjalipankade ja tööriistakogude asutamine on täiendavad viisid, mille abil jäätmeteket kohalikul tasandil ennetada.