Kohtuvaidlus lõppenud: Danone võtab vastu uued plastiku vähendamise meetmed
Kaks aastat pärast kohtuasja algatamist toiduhiiglase Danone vastu on koos Prantsuse partnerite Surfrider Europe'i ja Zero Waste France'iga saavutatud kokkulepe ning kohtumenetlus on lõppenud.
Millal Danone'i juhtum algas? Jaanuaris 2023 esitati koos partneritega Danone'i vastu kohtuhagi, kuna ettevõte ei täitnud oma hoolsuskohustust seoses plastiku kasutamisega.
Danone on Prantsusmaal asuv ettevõte, mis toodab tuntud rahvusvahelisi kaubamärke nagu Evian, Activia ja Volvic. Väideti, et ettevõtte plastiku kasutamine on vastuolus olulise Prantsuse seadusega, mis nõuab, et ettevõtted tunnistaksid ja tegeleksid oma tegevuse mõjuga keskkonnale, tervisele ja inimõigustele.
Septembris 2022 anti Danone'ile ja mitmele teisele ettevõttele, sealhulgas Nestlé France'ile ja McDonald's France'ile, juriidilised hoiatused, kuna nad ei olnud piisavalt käsitlenud plastireostuse riske. Danone vastas, kuid seda ei peetud piisavaks. Seetõttu esitati kohtuhagi.
Mõni kuu hiljem esitas Danone uue dokumendi, mis pidi kirjeldama nende lähenemist reostuse ja õiguste küsimustega tegelemiseks – uue „hoolsuskava“. Ka see ei olnud piisav. Varsti pärast seda toimus esimene kohtuistung.
Septembris 2023 määras kohtunik, et järgmine samm kohtuasjas Danone'i vastu on vahendusprotsess, mis andis võimaluse arutada nõudmisi üksikasjalikult sõltumatu vahendaja juhendamisel. Aasta hiljem on jõutud kokkuleppele Danone'iga.
Milles kokkulepe seisneb? See kokkulepe hõlmab nelja kohustust Danone'i poolt:
Plastiku kasutamisega seotud erinevate riskide ajakohastamine nende hoolsuskavas (hoolsuskava on Prantsuse seaduse oluline nõue teatud suurusega ettevõtetele).
Plastiku kasutamisega seotud riskide leevendamise ja ennetamise poliitika tugevdamine, eriti korduvkasutuse lahenduste rakendamise kaudu.
Plastiku jalajälje avaldamine.
Aastakoosoleku korraldamine aastatel 2025–2027 partnerite ning Danone'i vahel.
Vahendusprotsessi käigus on Danone ajakohastanud oma hoolsuskava. Samuti on nüüd märgitud, et plastiku kasutamine, eriti pakendites, võib põhjustada olulisi riske „veele, õhule, pinnasele, kliimale, inimõigustele ja tervisele“, eriti tundlike ainete esinemise tõttu plastikus. Lisaks teatas Danone, et jälgib teaduse arengut seoses mikroplastiku võimalike mõjudega.
Millised on plastireostuse mõjud? Plastiku kriis süveneb. Ülemaailmne plastijäätmete hulk on 2000. ja 2019. aasta vahel peaaegu kahekordistunud ning võib 2060. aastaks kolmekordistuda.
See on probleem, sest:
Ühekordsed plasttooted tekitavad tohutul hulgal jäätmeid. Näiteks 2024. aastal ületas plastijäätmete maht jäätmekäitlussüsteemide suutlikkuse juba 5. septembril. Plastireostus on praegu mereelustiku suurim tapja. Ja isegi kui plast on õigesti kõrvaldatud, ei ole sellest vabanemine lihtne.
Vähe on teada, et plastid on valmistatud naftast ja gaasist. Nende fossiilkütuste kaevandamine ja plastiks töötlemine on väga süsinikumahukas protsess.
Plastpakendid võivad sisaldada kemikaale, mis on teadaolevalt tervisele kahjulikud, sealhulgas endokriinsüsteemi kahjustavaid aineid, mis võivad tõsiselt mõjutada viljakust. Plastist võib leida 10 500 keemilist ainet, millest peaaegu veerand on potentsiaalselt ohtlikud inimeste tervisele ning seotud diabeedi, rasvumise, teatud vähitüüpide ja muude haigustega.
Plastik ohustab inimõigusi kogu oma elutsükli vältel. Selle tootmisprotsess on mürgine ja paljudes riikides sõltub jäätmekäitlussüsteem mitteametlikest töötajatest, kes töötavad ohtlikes tingimustes ja ilma põhitingimusteta.
Inimeste ja looduse kaitsmiseks tuleb plastitarbimist vähendada kõigil tasanditel ning ettevõtetel on selles võtmeroll.
Mis on „hoolsuskohustus“?
Prantsuse hoolsuskohustuse seadus on murranguline õigusakt, mis võeti vastu vastusena Rana Plaza tragöödiale – 2013. aastal Bangladeshis kokku varisenud tekstiilitehasele, kus hukkus üle 1000 inimese. Tuntud rõivabrändide siltide leidmine rusude hulgast mõjutas tugevalt avalikku arvamust. Enne selle seaduse vastuvõtmist ei vastutanud ettevõtted oma tarneahelates toimuva eest.
Nüüd aga peavad Prantsusmaal rohkem kui 5000 töötajaga või Prantsusmaal ja selle välismaistes tütarettevõtetes rohkem kui 10 000 töötajaga suurettevõtted avaldama iga-aastase „hoolsuskava“, mis tuvastab nende tegevusest ja nende tütarettevõtete, tarnijate ja allhankijate tegevusest tulenevad keskkonna- ja sotsiaalsed riskid kogu maailmas. Need kavad peavad sisaldama leevendus- ja ennetusmeetmeid, mis on kohandatud nende riskide tõsidusele, ning aruannet nende meetmete rakendamise kohta.
Arvestades plastiku kriisi ulatust, peaks see seadus kohustama ettevõtteid andma rahuldavaid vastuseid selle probleemi kohta.
Artikkel on tõlgitud Zero Waste Estonia poolt. Pressiteate originaal on leitav ClientEarth veebilehelt.
