Linnad ei saa oodata, kuni valitsused hakkavad tegelema kiirmoega
Allikas: 14. november 2024, Zero Waste Europe
Uus raport näitab, et Euroopa linnad on asunud kohalikul tasandil ise kiirmoega tegelema, isegi ilma tugeva riikliku juhendamiseta. Raport toob esile praktilisi näiteid, kus linnad on leidnud lahendusi tekstiilijäätmete kriisile, ning pakub soovitusi kohalikele poliitikakujundajatele, kes on mures kiirmoe probleemide pärast.
Zero Waste Europe’i avaldatud uus raport, “Linnad ja tarbimine: Kohalikud lahendused tekstiilijäätmete vähendamiseks ja kiirmoega võitlemiseks”, uurib meetmeid, mida linnad saavad kasutada, et tegeleda kiirmoega seotud väljakutsetega. Raport toob välja mitmeid uuenduslikke meetmeid, mida kohalikud omavalitsused saavad kasutada, et julgustada ja suunata kodanikke jätkusuutlikuma ressursikasutuse poole.
Mõned neist algatustest hõlmavad:
avalikes kohtades reklaamide piiramist, et vähendada tarbimissurvet (Lille, Grenoble ja Lyon);
remonditoetusi, et kompenseerida kodanikele remondikulusid (Austria);
toodete teenusena pakkumise mudelite toetamist, nagu näiteks Kopenhaageni riiete laenutus Det Kollektive Klædeskab, mis edendab jagamist ja vähendab jäätmeid;
jätkusuutliku moe ürituste korraldamist, et ühendada eetilise moe valdkonna tegijaid (näiteks Gent’i Fair Fashion Fest ja Genfi GardReObes) ja palju muud.
Raportis on esile toodud mitmed silmapaistvad algatused:
Turku, Soome: Turku rakendab terviklikku lähenemist, investeerides tekstiilide ringmajanduse taristusse ja liitudes üle 30 linnapeaga, kes on alla kirjutanud Slow Fashion Declarationile. Linn edendab süsteemseid muutusi, kutsudes EL-i ja G7-t üles kehtestama eeskirju, mis toetaksid ettevõtjaid ja seaksid väljakutse kiirmoe ettevõtetele.
Nantes, Prantsusmaa: Nantes rahastab avalikult Slow Fashion Training programmi, mis käsitleb kiirmoe keskkonna- ja sotsiaalseid kulusid. Koolitus on välja töötatud koostöös Audencia Positive Impact Chair’iga ja moespetsialistidega.
Flandria, Belgia: Flandria toetab ulatuslikult korduskasutust sotsiaalsete ettevõtete kaudu. Pakutakse palgatoetusi tekstiilide kogumiseks, sortimiseks ja korduskasutuseks ettevalmistamiseks, lahendades seega ringmajandusele ülemineku põhilisi takistusi. Flandria on seadnud korduskasutuse sihttasemeks 8 kg elaniku kohta, mis saavutatakse spetsiaalsete korduskasutuskeskuste kaudu.
“Meie raportis toodud juhtumiuuringutest on selgelt näha, et kuigi iga algatus tegeleb kiirmoe jäätmete probleemiga erinevalt, näitavad need koos suurepärast ambitsiooni, uuenduslikkust ja potentsiaali laiemaks mõjuks.”
Zero Waste Europe’i jäätme- ja ressursipoliitika ametnik Theresa Mörsen
Kiirmoe praegune olukord on viinud tarbimise kasvu ning tõsiste keskkonna- ja sotsiaalsete probleemideni. Tekstiilikiudude globaalne tootmine on alates 2000. aastast enam kui kahekordistunud. Keskmine EL-i kodanik viskab aastas ära 16 kg tekstiilijäätmeid, mis moodustas 2020. aastal kokku 6,95 miljonit tonni. Tekstiilijäätmete kogumise määr on keskmiselt vaid 12%. Juba praegu on maailmas piisavalt rõivaid, et riietada järgmised kuus põlvkonda, kuid tootmine kasvab jätkuvalt kiiresti.
Kuigi jäätmete raamdirektiivi (WFD) edasisi samme arutatakse jätkuvalt Euroopa Liidus, võtavad linnad kogu Euroopas iseseisvalt meetmeid tekstiilijäätmete vähendamiseks ja säästlikkuse edendamiseks.
“Kiirmoe ebaausate tavade ohjeldamine ei peaks langema linnade õlule. Kuid nagu see raport näitab, hakkavad mõned linnad astuma esimesi samme, et edendada jätkusuutlikke elustiile, mis austavad meie planeedi piire, sõltumata sellest, et tugev EL-i ja riiklik seadusandlus selles küsimuses puudub.”
Zero Waste Europe’i kohaliku rakendamise juht Jack McQuibban
Raport on täismahus alla laetav inglise keeles SIIT!
