Kuidas muutuda ringmajandavaks, kui me ei mõõda kõige olulisemat?
2.oktoobril toimub III Eesti Zero Waste konverentsi “Circular Systems are a Reality” raames töötuba, mis keskendub Zero Waste sertifitseerimissüsteemile, nii omavalitsuste kui ettevõtete vaatest.
Seoses ühekorraplasti vähendamise eesmärkidega toimus Eestis aastatel 2021-2023 erasektori ja Keskkonnaministeeriumi vahel tihe konsulteerimine, kuidas erasektoris plastpakendite vähendamist reguleerida. Saavutati kokkulepe, et regulatsioonidega toidu- ja joogi kaasamüümisse ei sekkuta. Igal pakendiettevõttel, kes kaasamüüdava ja koheseks tarbimiseks mõeldud toidu pakendamiseks kasutab ühekordselt kasutatavast plastist toidupakendeid ja joogitopse, jäi vabadus ise otsustada, milliseid meetmeid ning millises ajaraamis rakendab, et 2026. aasta lõpuks saavutada nende toodete tarbimise vähendamine. Sel aastal tegime kostöös Praxisega analüüsi, mis uuris kas ettevõtted, kes müüvad igapäevaselt suurtes kogustes ühekordses nõus kaasa sööki ja jooki, on koostanud tegevuskavad ja kas nende sisalduv info võimaldab seda üldse tegevuskavaks nimetada. Kokkuvõtteks saab öelda, et kõigi hinnatud ettevõtete tegevuskavades esineb suuremaid või väiksemaid puudusi, kõige enam eesmärkide osas. Tervikuna on selline tulemus kehv, sest vormiline terviklikkus on tegevuskavade elementaarne funktsionaalne omadus, mitte kõrge sisuline nõudmine. Raport leitav siit.
Ringmajanduse edendamises on meil kõigil oma roll, näiteks ettevõtjana otsustame milliseid tooteid ja teenuseid pakkuda ning kuidas juhtida ressursse. Esimene tase on saada aru kust tulevad ressursid ja kus nad oma lõpu leiavad, ei piisa, et teame kuidas meie ettevõtte piirides asjad käivad, vaja on laiemat vaadet ja vastutust. Igaühe panus peab vastama tema mõju ulatusele.
Kolmandat korda toimuv Zero Waste konverents toob uudse lähenemise nii praktilises korralduses kui sisulistes tegevustes. Varasemalt oleme keskendunud teemadele nagu kuidas ringmajandus toimib kohalikul tasandil, mis on jäätmeteta majandamine ning loonud seoseid regulatsioonide ja päris elu vahel, siis III Eesti Zero Waste konverentsil on võimalus näha, kuulda ja arutleda koos praktikutega üle Euroopa millised on toimivad lahendused, kuidas ja mida mõõdetakse Zero Waste sertifitseerimissüsteemis ning kuidas neist keerukatest teemadest kõneleda.
Mida siis ikkagi on vaja mõõta?
Enne andmepunktidesse süüvimist on oluline seada siht ja sõnastada ootus tulevikule nii organisatsiooni visiooni tasandil kui ka laiemalt ootus tulevikule – millist tulevikku meie tegevus loob. See aitab tekkivate tagasilöökidega toime tulla, annab arusaama miks teekond on ette võetud ja võimaldab olla realistlik selle osas, et ambitsioonika eesmärgiga kaasneb tagasilööke.
Zero Waste sertiftseerimise süsteem on hea algus, sest lisaks selgelt struktureeritud mõõtmisele annab see ka mentorite toel juhiseid materjalivoo paremaks juhtimiseks nii omavalitsuse kui ettevõtte tasandil. Näiteks ettevõtte sertifikaadi taotlemisel on esimesteks sammudeks, et ettevõte seab avalikult selged eesmärgid jäätmetekke vähendamiseks, mitte ainult jäätmete liigiti kogumiseks. Samuti peaks ettevõte olema teinud jäätmeauditi ehk teadma täpselt kui palju ja milliseid jäätmeid tema tegevuse tulemusena tekib ning tal on arusaam täiustamist vajavatest valdkondadest. Näiteks ühekorrapakendite tootmine ning prügistamine on otseselt seotud, selle kohta valminud teadusuuringuga saab tutvuda siin.
Tartus toimuva konverentsi raames viin ma läbi töötuba, mis keskendub andmetele ehk milliseid andmeid on vaja, et alustada jäätmeteta majandamise teekonda. See aitab osalejatel viia kokku enda praegused tegevused ja Zero Waste põhimõtted ning mõista millest ringmajanduse pusle kokkupanekut alustada.
Lisaks töötubadele on konverentsi üheks eriliseks osaks kindlasti nn Elav Raamatukogu, kus “raamatuteks” on inimesed erinevatest ringmajanduslike lahendustega töötavatest organisatsioonidest ning jagavad osalejatega nii oma õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi sel teekonnal. Näiteks mis on Portugali omavalitsuste peamised väljakutsed, kuidas töötab jagamismajandus Barcelonas või miks Montenegro viie tärni hotell otsustas Zero Waste sertifikaati taotleda.
Sündmus on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.
Meie konverents korraldatakse järgmiste organisatsioonide toetusel: Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja KredExi ühendasutus, Tartu linn, Tartumaa Omavalitsuste Liit ja Eesti Maaülikool, ürituse korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi, EUKI , CURE+ ja TREASoURcE vahenditest.
